Teadmiseks
Kui sul enamus vormistusvõtteid selged, võid kasutada lühijuhendit
Edu!
Kirjalike tööde liigid
Praktikaaruanne on praktikal tehtud tööde aruanne ja eneseanalüüs, mille vormistamise nõuded esitab praktika juhend. Vaata praktikaarude koostamise juhendit.
Referaat on teatud probleemi või teema kokkuvõtlik Ülevaade, mille koostamisel põhinetakse eelkõige kirjanduse ja muude algallikate uurimisel. Referaat on antud õppeaine/teema konkreetse osa või teoreetilise probleemi käsitlus kirjanduse ja muude allikate baasil ning eri seisukohtade kokkuvõtlik ülevaade ja võrdlus. Koostamisel on eesmärgiks süvendada erialaste algallikatega töötamise ja eneseväljenduse oskust. Referaat ei eelda uudsete seisukohtade väljatöötamist. Soovitav on esitada järeldused ja omapoolne arvamus.
Essee on lähem vabas ja arusaadavas vormis isikupärane mõttearendus (kirjutis) teatud teemal. Olulised on loov mõtlemine ja omapoolne arvamus. Vormistamise nõuded võib esitada õpetaja. Kirjanduse kasutamine ja sellele viitamine ei ole kohustuslik. Sisu ei ole rangelt piiritletud, väidete korrektne tõestamine ei ole kohustuslik.
Kodutöö on õpetaja poolt antud juhendite järgi kodus tehtav õppeülesanne.
Lõputöö on kooli lõpetamisel kaitsmiseks ette nähtud uurimistöö (uurimus), mis sisaldab teoreetilist Ülevaadet uuritavast probleemist ning näitab töö tegija Õpetatust uuritavas valdkonnas. Lõputöö võib olla ka rakendusliku iseloomuga töö, mis näitab oskust kasutada oma teadmisi tulevase elukutsega seotud praktiliste probleemide lahendamisel. Tulemused peavad andma vastuse, kas töös püstitatud eesmärk saavutati ning milliseid konkreetseid tulemusi andis iga lahendust nõudev ülesanne. Järeldused ja ettepanekud peavad tulenema tööst enesest. Töö kokkuvõttes tuleb märkida, mida uut andis töö uuritavas valdkonnas (teoreetiline uudsus) ning milline on tulemuste kasutusvaldkond (praktiline väärtus).
Töö koostamise etapid
Töö koostamise võib liigitada järgmistesse põhietappidesse:
Töö struktuur
Sissejuhatuses formuleeritakse töö eesmärk ja antakse lähike ülevaade töö iseloomust, ülesande püstitusest ja teema tähtsusest ning näidatakse töö seost teiste antud teemat puudutavate projektide, programmide ning töödega. Samuti näidatakse, milliseid neist antud töös vahetult kasutati. Näidatakse Ära ka töös kasutatud üldised meetodid, arvuti tark- ning riistvara ja muud töö sisulise poole suhtes olulised tehnilised vahendid. Sissejuhatuses ei tooda Ära tulemusi ja järeldusi, milleni on jõutud töö käigus. Sissejuhatus ei täida aruande peatäki ülesandeid, tekst ei tohiks sisaldada üleliigseid andmeid ega ületada 1/10 töö mahust.
Sissejuhatuses antakse ka lähike Ülevaade töö põhiosa põhiliste jaotiste (osad, peatäkid) ning lisade sisust.
Töö põhiosa peab andma üksikasjaliku ülevaate ülesande püstitusest kuni lahenduste kirjeldamiseni, põhjendamiseni ning tulemuste esitamiseni.
Töö koosseisu kuuluvad töö jaoks olulised algandmed ja kõik materjalid, mis selgitavad või põhjendavad uurimistöö lõpptulemusi. Kõiki valikuid, kasutatud eeldusi ja lihtsustusi tuleb põhjendada. Kõigi lähteandmete, tingimuste, soovituste, vähetuntud valemite, meetodite jms puhul tuleb näidata nende allikas, tavaliselt viidata vastavale kirjandusele.
Lõputöö põhiosa peab olema süstematiseeritud, lähtudes sisulistest ja stiililistest kaalutlustest. Selleks tuleb kogu põhiosa liigendada jaotisteks ja alajaotisteks. Parema ülevaate tagamiseks võib alajaotiste tekst olla jaotatud punktideks ja ka alapunktideks. Lõputöö ühe punkti moodustab ühe konkreetse üksikküsimuse käsitlus. Liigenduse sügavus võib erinevates jaotistes (peatäkkides) ja alajaotistes olla erinev.
Lõputöö teksti ilmestamiseks on soovitav kasutada tabeleid ja illustratsioone. Tabel on sobiv ja ülevaatlik vorm väga mitmesuguste andmete ja standardsete arvutuste tulemuste esitamiseks. Isegi üheveeruline või üherealine tabel on mõnikord ülevaatlikkuse huvides õigustatud.
Kokkuvõte peab olema lähedane töö põhiosa jaotiste struktuurile, kuid võimalikult kokkusurutud ning ta peab andma selge ülevaate töö eesmärkidest, põhilistest tulemustest, töö praktilisest ja teoreetilisest väärtusest, rakendamisvõimalustest ja tingimustest, üleskerkinud probleemidest ning võimalikest arendamisvajadustest ja suundadest. Kokkuvõttes peab selguma, kuidas on lahendatud töö sissejuhatuses püstitatud ülesanded, milliste tulemusteni jõuti. Eriti oluline on autoripoolse nägemuse väljatoomine. Kokkuvõttes ei tooda enam uusi, tekstis varem esitamata andmeid, ei viidata kirjandusele. Kokkuvõttes võib osutada antud valdkonna lahendamist vajavatele küsimustele.
Sissejuhatus ja kokkuvõte peavad olema esitatud nii, et kõrvalseisja saaks neid lugedes ülevaate probleemidest, üldisest arutluskäigust ja tulemustest ilma põhiteksti lugemata. Kokkuvõtte maht ei ületa 1/10 töö mahust.
Töö stiil ja keel
üldnõudeks on korrektse kirjakeele kasutamine, sõnastuse ja mõtte selgus.
Kirjalik lõputöö tuleb kirjutada täpses ja selges oskuskeeles, kasutades stiili, mida iseloomustavad eelkõige umbisikuline kõneviis, mitmesuguste keeleväliste väljendusvahendite kasutamine (tabelid, joonised, arvud, valemid jne), aga samuti paljude terminite ja erialakeelendite sisaldumine sõnavaras.
Mõned hea stiili reeglid
- Sellelt veebilehelt leiad juhendid, kuidas koostada ja vormistada korrektset kirjalikku tööd.
- Juhendid on koostatud Word 2007 ja Word 2010 nii eesti- kui inglisekeelse versiooni baasil.
- Praktiliste juhendite järgi ei pea töötama järjest, vaid vali ülamenüüst sobiv teema. Osa teemasid on peidus MORE... all.
- Töö vormistatakse A4-formaadis lehele.
- Lehe vabad servad (äärised): vasakul 3 cm, paremal 2cm, ülal ja all 2 cm.
- Tekstikiri 12-punktiline ja 1,5 reavahega ning lõiguvahega 12 punkti.
- Põhipealkirjad kirjutatakse suurte tähtedega 16-punktilisena paksus kirjas. Põhipealkirjad algavad uuelt lehelt.
- Alapealkirjad on kirjatähtedega 14-punktilise suurusega.
- Pealkirjade järele ei panda punkti.
- Leheküljenumbrid on töö all keskel väljaarvatud tiitellehel.
Kui sul enamus vormistusvõtteid selged, võid kasutada lühijuhendit
Edu!
Kirjalike tööde liigid
Praktikaaruanne on praktikal tehtud tööde aruanne ja eneseanalüüs, mille vormistamise nõuded esitab praktika juhend. Vaata praktikaarude koostamise juhendit.
Referaat on teatud probleemi või teema kokkuvõtlik Ülevaade, mille koostamisel põhinetakse eelkõige kirjanduse ja muude algallikate uurimisel. Referaat on antud õppeaine/teema konkreetse osa või teoreetilise probleemi käsitlus kirjanduse ja muude allikate baasil ning eri seisukohtade kokkuvõtlik ülevaade ja võrdlus. Koostamisel on eesmärgiks süvendada erialaste algallikatega töötamise ja eneseväljenduse oskust. Referaat ei eelda uudsete seisukohtade väljatöötamist. Soovitav on esitada järeldused ja omapoolne arvamus.
Essee on lähem vabas ja arusaadavas vormis isikupärane mõttearendus (kirjutis) teatud teemal. Olulised on loov mõtlemine ja omapoolne arvamus. Vormistamise nõuded võib esitada õpetaja. Kirjanduse kasutamine ja sellele viitamine ei ole kohustuslik. Sisu ei ole rangelt piiritletud, väidete korrektne tõestamine ei ole kohustuslik.
Kodutöö on õpetaja poolt antud juhendite järgi kodus tehtav õppeülesanne.
Lõputöö on kooli lõpetamisel kaitsmiseks ette nähtud uurimistöö (uurimus), mis sisaldab teoreetilist Ülevaadet uuritavast probleemist ning näitab töö tegija Õpetatust uuritavas valdkonnas. Lõputöö võib olla ka rakendusliku iseloomuga töö, mis näitab oskust kasutada oma teadmisi tulevase elukutsega seotud praktiliste probleemide lahendamisel. Tulemused peavad andma vastuse, kas töös püstitatud eesmärk saavutati ning milliseid konkreetseid tulemusi andis iga lahendust nõudev ülesanne. Järeldused ja ettepanekud peavad tulenema tööst enesest. Töö kokkuvõttes tuleb märkida, mida uut andis töö uuritavas valdkonnas (teoreetiline uudsus) ning milline on tulemuste kasutusvaldkond (praktiline väärtus).
Töö koostamise etapid
Töö koostamise võib liigitada järgmistesse põhietappidesse:
- teema valik,
- kirjanduse jm materjalide valik ja analüüs,
- töö esialgse kava koostamine,
- andmete kogumine ja analüüs,
- töö kirjalik vormistamine.
Töö struktuur
- Tiitelleht
- Sisukord
- Sissejuhatus
- Töö põhiosa (peatäkid ja nende alajaotised)
- Kokkuvõte (järeldused)
- Kasutatud allikate loetelu
- Lisad
- teema valiku põhjendus,
- teema aktuaalsus, tähtsus, uudsus,
- töö eesmärk, ülesanded,
- meetodid (teed ja viisid, mida kasutatakse materjali kogumiseks ja läbitöötamiseks),
- nimetatakse lähtematerjalid ja allikad,
- lähike Ülevaade töö ülesehitusest.
Sissejuhatuses formuleeritakse töö eesmärk ja antakse lähike ülevaade töö iseloomust, ülesande püstitusest ja teema tähtsusest ning näidatakse töö seost teiste antud teemat puudutavate projektide, programmide ning töödega. Samuti näidatakse, milliseid neist antud töös vahetult kasutati. Näidatakse Ära ka töös kasutatud üldised meetodid, arvuti tark- ning riistvara ja muud töö sisulise poole suhtes olulised tehnilised vahendid. Sissejuhatuses ei tooda Ära tulemusi ja järeldusi, milleni on jõutud töö käigus. Sissejuhatus ei täida aruande peatäki ülesandeid, tekst ei tohiks sisaldada üleliigseid andmeid ega ületada 1/10 töö mahust.
Sissejuhatuses antakse ka lähike Ülevaade töö põhiosa põhiliste jaotiste (osad, peatäkid) ning lisade sisust.
Töö põhiosa peab andma üksikasjaliku ülevaate ülesande püstitusest kuni lahenduste kirjeldamiseni, põhjendamiseni ning tulemuste esitamiseni.
Töö koosseisu kuuluvad töö jaoks olulised algandmed ja kõik materjalid, mis selgitavad või põhjendavad uurimistöö lõpptulemusi. Kõiki valikuid, kasutatud eeldusi ja lihtsustusi tuleb põhjendada. Kõigi lähteandmete, tingimuste, soovituste, vähetuntud valemite, meetodite jms puhul tuleb näidata nende allikas, tavaliselt viidata vastavale kirjandusele.
Lõputöö põhiosa peab olema süstematiseeritud, lähtudes sisulistest ja stiililistest kaalutlustest. Selleks tuleb kogu põhiosa liigendada jaotisteks ja alajaotisteks. Parema ülevaate tagamiseks võib alajaotiste tekst olla jaotatud punktideks ja ka alapunktideks. Lõputöö ühe punkti moodustab ühe konkreetse üksikküsimuse käsitlus. Liigenduse sügavus võib erinevates jaotistes (peatäkkides) ja alajaotistes olla erinev.
Lõputöö teksti ilmestamiseks on soovitav kasutada tabeleid ja illustratsioone. Tabel on sobiv ja ülevaatlik vorm väga mitmesuguste andmete ja standardsete arvutuste tulemuste esitamiseks. Isegi üheveeruline või üherealine tabel on mõnikord ülevaatlikkuse huvides õigustatud.
Kokkuvõte peab olema lähedane töö põhiosa jaotiste struktuurile, kuid võimalikult kokkusurutud ning ta peab andma selge ülevaate töö eesmärkidest, põhilistest tulemustest, töö praktilisest ja teoreetilisest väärtusest, rakendamisvõimalustest ja tingimustest, üleskerkinud probleemidest ning võimalikest arendamisvajadustest ja suundadest. Kokkuvõttes peab selguma, kuidas on lahendatud töö sissejuhatuses püstitatud ülesanded, milliste tulemusteni jõuti. Eriti oluline on autoripoolse nägemuse väljatoomine. Kokkuvõttes ei tooda enam uusi, tekstis varem esitamata andmeid, ei viidata kirjandusele. Kokkuvõttes võib osutada antud valdkonna lahendamist vajavatele küsimustele.
Sissejuhatus ja kokkuvõte peavad olema esitatud nii, et kõrvalseisja saaks neid lugedes ülevaate probleemidest, üldisest arutluskäigust ja tulemustest ilma põhiteksti lugemata. Kokkuvõtte maht ei ületa 1/10 töö mahust.
Töö stiil ja keel
üldnõudeks on korrektse kirjakeele kasutamine, sõnastuse ja mõtte selgus.
Kirjalik lõputöö tuleb kirjutada täpses ja selges oskuskeeles, kasutades stiili, mida iseloomustavad eelkõige umbisikuline kõneviis, mitmesuguste keeleväliste väljendusvahendite kasutamine (tabelid, joonised, arvud, valemid jne), aga samuti paljude terminite ja erialakeelendite sisaldumine sõnavaras.
Mõned hea stiili reeglid
- Töö sõnastus peab olema korrektne ja loogiline, vältida paljusõnalisust ja sõnade tarbetut kordamist;
- Vältida võõrsõnadega liialdamist;
- Hoiduda võõrkeele liigsest mõjust (nt inglisepärane lauseehitus) ja tõlkevääratustest;
- Kasutada täpset ja selget oskuskeelt, üldtunnustatud ja väljakujunenud terminoloogiat;
- Vältida slängi, ajakirjanduslike, populistlike, käibe- ja poeetiliste fraaside kasutamist, stampväljendeid;
- Kirjutada nii lühidalt kui võimalik ja nii pikalt kui vajalik;
- Jälgida keeleloogikat;
- Enne lühendite kasutamist tuleb need lahti kirjutada täieliku kirjapildina.
